Reigo Kimmel | Kui palju maksab üks hääl ja koht Riigikogus?
1551
post-template-default,single,single-post,postid-1551,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-theme-ver-3.6,wpb-js-composer js-comp-ver-5.2,vc_responsive
 

Kui palju maksab üks hääl ja koht Riigikogus?

  |   Erakonnad, Riigikogu valimised

Ühe hääle maksumus Riigikogu valimistel on keskmiselt 7 eurot ja 80 senti ning ühe Riigikogu koha hinnaks 39 786 eurot. Täpse kulu arvutab välja Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjon, kellele erakonnad ja üksikkandidaadid peale valimisi esitavad kampaaniaaruande.

Riigikogu koha ja ühe hääle maksumuse saab arvutada siiski alles peale valimisi, väljatoodud summad kehtivad tänase Riigikogu ehk 2011. aasta valimiste kohta. 

Ühe hääle hind

Riigikogu valimistel saadud ühe hääle tinglik maksumus on erakonniti erinev, arvutamiseks tuleb valimiskampaania kulu jagada valimistel saadud häälte arvuga.

1 hääl

Parlamendierakondadest “maksis” ühe hääle eest kõige rohkem IRL, kelle kulu oli 12,4 eurot ühe hääle kohta, Keskerakonnal kõige väiksem, 3,7 eurot. Tõenäoliselt jääb ka nendel valimistel Keskerakonna kulu kõige väiksemaks, sest Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjonile (ERJK) ei esitata valimiskuluna teleklippe, kus üks erakonna kandidaat teeb iluuisutamist ja teine seda hindab.

Eelmistel valimistel oli keskmine parlamendierakondade kulu 7,80 eurot ühe hääle kohta.

Riigikogu koha hind

Huvitav, et ERJK toob oma aruandes välja küll “ühe hääle hinna”, kuid mitte Riigikogu koha tingliku maksumust. Selleks tuleb vaid valimiskampaania kulud jagada valimistel saadud Riigikogu kohtade arvuga.

Riigikogu koha hind

Ühe koha eest Riigikogus “maksis” kõige rohkem IRL, kelle kulu oli 63 554 eurot Riigikogu liikme kohta. Reform sai kompensatsioonimandaatidega kohti rohkem kui SDE ja seetõttu on koha hind veidi madalam. Keskerakonna puhul jääb endiselt küsimus, kui suur oli tegelik valimiskulu.

Keskmine Riigikogu liikme koht “maksis” seega 39 786 eurot.

Kus on Sinu 7,80 eurot?

Erakonnad teevad kampaaniat riigieelarvelistest eraldistest, annetustest, tuludest, laenudest ja liikmemaksudest. Lisaks on kampaanias kandidaatide isiklikud kulud. Riigieelarvelised eraldised tähendavad maksumaksja raha ehk tinglikult võiks iga valija mõelda, et tükikese šokolaadist, pastakast või preservatiivist, mida sa kampaania ajal kandidaadi käest valimisnännina saad, oled sa ise kinni maksnud. Personaalne ehk näo ja nimega nänn on tõenäoliselt siiski kandidaadi isiklikest vahenditest.

Siit küsimus: kas Sina oled saanud oma 7,80 mõne kandidaadi käest füüsilisel kujul kätte või nägid seda tükikesena mõnest suurest välireklaamiplakatist või postkasti ilmunud poliitajakirja viimasel lehel?

Kui tänaval või ukse taga mõnda kandidaati kohtad, siis “piina teda veidi” ja küsi kelle raha eest on toodetud tema valimisnänn ning kui suur osa on selles maksumaksja kulu. Küsi julgelt 8 euro eest maksumaksja raha eest toodetud nänni, sest sedasi oled “võidus”.

Valimiskulutustele ülempiir

Olen üle 5-aasta töötanud turundusvaldkonnas. Ka kõige suuremate projektide ja paremate ideede puhul oli ees eelarvepiir, millest üle ei saanud minna ning tuli teha valikuid. Valimiskampaaniate puhul võivad erakonnad panustada piiramatult nii maksumaksja raha kui muid vahendeid.

Valimiskulude ülempiir (a’la 500 000 eurot) paneks suuremad erakonnad mõtlema, milline osa sellest panustada väli- ja telereklaamile, valimisnänniks, sotsiaalmeediale jne ning kuidas sarnaselt erasektorile tuleb piiratud vahendite juures hakkama saada. Sedasi saab hiljem oluliselt objektiivsemalt hinnata, kes sarnaste tingimuste juures kõige parema tulemuse tegi.

Nende valimiste ühe hääle ja Riigikogu koha maksumuse hind selgub umbes kaks kuud peale valimisi. Annan sellest oma Facebooki fännidele esimesena teada!