Reigo Kimmel | Kuidas võita Mnemoturniiri parima küsimuse auhind?
8392
post-template-default,single,single-post,postid-8392,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-theme-ver-3.6,wpb-js-composer js-comp-ver-5.2,vc_responsive
 

Kuidas võita Mnemoturniiri parima küsimuse auhind?

  |   Huumor

Vahepeal mõtteid veidi teisest ooperist ehk minu ühest hobist, mis on viktoriiniküsimuste koostamine. Olen oma küsimusi saatnud ainult oma hinnangul Eesti kõige kõrgema tasemega viktoriinile ehk iga pühapäevasele Mnemoturniirile ja saanud sealt vähemalt portsu raamatuid vastu. Telekanalitele ja teistele pole ma oma küsimusi kunagi saatnud, kuigi tasu võiks sealt parem olla.

Hea küsimus algab huvitavast faktist

Huvitavad faktid olen peamiselt teada saanud internetist, kuid ka mujalt elust, kuid internet on kindlasti allikas, kus faktile peab leidma tõestuse, mis peaks olema kindlasti usaldusväärsest allikast.

Hea küsimuse peamine reegel on see, et vastus on huvitav! Mida põnevam on vastus, seda igavam võib olla küsimus. Kunagi hindas Mnemoturniiri kõige kuulsam küsija Rein Laumets parimaks küsimuseks alloleva:

Küsimus hea, vastus ilmselt ebatäpne, kuna abielupaarilt võis eeldada, et seksiga on nad tegelenud nii varem kui hiljem, samas – täpsustavalt võis öelda, et ilmselt on mõeldud suuseksi.

Vastus peab olema tuletatav! Küsimuse koostamisel võiks juba küsimuses anda mõned vihjed, mis aitaks vastust leida. See on suhteliselt keeruline ja mitmel juhul võimatu. Kuidas viidata seksile, kui tegemist on kuule maandumisega? Samas, mida põnevam ja naljakam on vastus, seda vähem olulisem on tuletamine.

Mnemoturniiril võitmiseks peaks rõhuma ka huumorile. Mida naljakam on tulemus ehk vastus, seda suurem tõenäosus võita… raamat.

Liigu huvitavast faktist edasi, uuri tausta. Minu Facebooki feedi jõudis mõni aeg tagasi link dokumentaalfilmist, kus üks naine oli ainsa lennuõnnetuses ellujääjana Peruu metsas maandunud ja sealt elu eest võideldes siiski 11-päeva pärast välja tulnud. Loogiline, et saaks mingis formaadis huvitava küsimuse küsida. Sellegipoolest andis see mõtte, et kui palju on üldse neid inimesi, kes on ainsana lennuõnnetusest väljunud.

Lugesin kokku, et neid on hetkeseisuga 68, kusjuures viimane alles 2-kuud tagasi ning küsisin seda Hiiumaa Heaks Mälumängu FB grupis.

Ka Mnemoturniirile sai analoogne küsimus saadetud, kuid peamine erinevus seisnes küsimuste formuleerimisel selles, et vastust oleks googeldada väga raske. Mnemoturniiris küsides võib lisada näiteks ka Guinnesi Rekordi saanud isiku nime või mõne muu detaili, mida on lihtne googeldada.

Internetis küsimusi esitades tuleb arvestada, et tänapäeval googeldatakse rohkem kui mõeldakse või teatakse. Sellegipoolest peab nii küsimus kui vastus olema huvitav.

Fakt on fakt, kuid…

Internet annab huvitavaid kahjuks ka väga palju mittetõendatud “fakte”. Olen vähemalt mitmekümne video või artikli mõtteid kontrollides avastanud, et tegelikult ei ole asi õige või et faktidega on kõvasti manipuleeritud.

Samas, fakt on see, et maa on ümmargune. Lameda Pea teoreetikud arvavad, et see on lame. Lolle leidub, nendega ei ole mõtet vaielda. Sellegipoolest ei ole maa ideaalselt ümmargune kera, vaid veidi lapik ehk ekvaatorilt veidi suurem. Kui veepind välja arvata, siis ehk veelgi rohkem ideaalsest kerakujust kaugemal.

Sellegipoolest võib maa olla ka lapik, kui me seda ei vaata oma perspektiivist. Näiteks müonitele, kes liiguvad peaegu valguse kiirusel tundub maa 17 meetrise pannkoogina. Vaata pikemalt sellest VSauce videost:

Seega, kui inimene kunagi suudaks liikuda valguse kiirusel, siis ka inimestele võiks tunduda maa lapikuna. Seega – kas maa on lapik? Suhteline ehk oleneb sinu liikumise kiirusest.

Sellegipoolest tuleb austada vastajaid. Kui leiad huvitava fakti kuid seda ei kontrolli või oma küsimust õigesti ei formuleeri, siis loll ei ole mitte see, kes vastab, vaid see, kes küsib. Iga hea küsija on oma elus mitu korda jäänud lolli olukorda #MeToo

Kuidas leida hea küsimus?

Kõige peamine reegel hea küsimuse leidmiseks ei ole selle otsimine. Loe huvitavaid raamatuid, vaata põnevaid saateid ja kui miskit põnevat silma või kõrva jääb, siis ära seda küsi. Hakka esmalt uurima, et kas tegemist on tõese asjaga ja kui selleni jõuad, siis esmalt põneva faktina tundunud asja võid hoopis avaldada küsimuses, sest tegelikult võiks ka küsimus alati olla huvitav.

Minu üks põnevamaid küsimusi on seotud geograafiaga, milleni jõudsin peale kolmekordset formuleerimist. Internetis on seda küsimust veelgi raskem formuleerida, kuna googeldada on väga lihtne. Sellegipoolest – millise kahe Euroopa Liidu riigi tänaseni kehtiv riigi piir (ja kus) on sadu aastaid tagasi legendi järgi kokku pandud kahe isiku kõndimise tulemusel (joosta ei tohtinud), kui ühel oli kaasas pudel džinni ja teisel pudel veini? Väidetavalt läks džinni tarvitanud mees vahepeal naistesse ja seetõttu jäi selle riigi haldusala väiksemaks.