Poliitluukerede mõjuvõim

[vc_row row_type=”row” text_align=”left” css_animation=””][vc_column][vc_single_image image=”8251″ img_size=”full” alignment=”center” style=”vc_box_rounded” onclick=”custom_link” img_link_target=”_blank” link=”https://eesti200.ee/”][/vc_column][/vc_row][vc_row row_type=”row” text_align=”left” css_animation=””][vc_column][vc_column_text]

Väljend “luukere kapis” tuleb olukorrast, kus keegi teab kedagi, kellel on laip juba nii kaua kapis olnud, et sellelt on liha ära kadunud. Ehk see enam ei haise, aga kui avastatakse, siis kapi omanikul on endiselt palju probleeme ja selgitamist.

Kõige mõjuvõimsamad (poliitikud) on need isikud, kes teavad paljude kohta täpselt mis luukere, kus kapis ja mis aastast juba on. Info võib olla nii paberkujul kaustades, kui ka failidena, et fakti saaks kinnitada või lihtsalt peas oleva teadmisena, mille puhul on samamoodi oluline, et seda saaks olemasoleva info põhjal tõestada.

Mõjuvõimu omamiseks on kõige parem kui kapi uksed on kinni. Kui kapi omanik ei suvatse vastavalt soovidele käituda, siis saab talle otse mõista anda, et selline kapp on tal kuskil olemas. Enne valimisi on poliitikute kapid eriti hinnas, neid võidakse avada ka avada ka üllatusena, et valimiste seisu mõjutada või muul viisil isikule negatiivset saavutada. Sel juhul avaldatakse kapis olevat infot läbi kolmandate isikute või anonüümsete vihjetega meediale.

Kas Vakra saaks vangi panna?

Loomevargus on tõsine asi, millest Janar Filipov kirjutas Ekspressis juba 6-aastat tagasi, kus tõi välja, et selle eest võib karistada rahatrahvi või kuni 3-aastase vabaduse kaotusega: “Plagiaadi eest on ette nähtud sama karm sanktsioon kui näiteks varguse, kelmuse, peksmise, sõjapropaganda, salaviina tootmise, eraviisilise jälitustegevuse või lapsporno valmistamise eest. Laibarüvetamise, hääle ostmise, kohtuniku solvamise või looma julma kohtlemise eest on ette nähtud märksa leebem karistusmäär”, kirjutas Filippov.

Süüteod siiski aeguvad. Kuni 3-aastane vabaduse kaotus tähendab teise astme kuritegu, mille aegumistähtaeg on 5-aastat. Vakra lõputööst on möödas 17-aastat. Ka karistusseadustik ütleb, et isikut ei tohi antud juhul ei süüdi mõista ega karistada.

Sellegipoolest:

  • Kas Vakra on süüdi, kui kirjutas suurema osa oma lõputööst maha? JAH
  • Kas Vakra peaks saama teo eest karistatud? Tõenäoliselt saab, kuna ülikoolide jaoks on loomevargus ilmselt aegumatu kuritegu, mis antud juhul võib tähendada huvitavat olukorda, kus Vakra jääb ilma 2002. aastal saadud bakalaureusekraadist ja sel juhul ka 2010. aastal saadud magistrikraadist kuna magistrikraadi ei saa omandada isik, kellel pole bakalaureusekraadi? Tegelikult on poliitikule suurim karistus juba saadud ja kindlasti see veel nädalaid jätkub, mis tähendab korralikku negatiivset meediakajastust enne valimisi. Kas Vakra on selle ära teeninud? JAH. Kas ka muul viisil saab seaduslikult Vakrat karistada – minu juriidilised teadmised ütleb hetkel et EI.
  • Kui suur on plagiaadis Ülikooli süü? Kuskil oli kunagi mingi komisjon, retsensent, juhendaja jt isikud, kelle ülesanne oli tööd hinnata ja sealhulgas ka loomevargust avastada. 17-aastat tagasi oli see ilmselt tehniliselt raskem, kuid mitte võimatu.
  • Kuidas jõudis ajakirjanik Mikk Salu Rainer Vakra 17-aastat tagasi tehtud lõputöö uurimiseni? Kas anonüümse vihje põhjal või oli mõni “asjast huvitatud isik”, kes käis kõikide poliitikute lõputööd läbi ja avastas ainult selle plagiaadijuhtumi? Kui palju analoogseid avastamisi veel tuleb? Kas ainult sotsidest või mingil hetkel tuleb sarnaselt “erakondade krimilaalide” sarjaga ka teiste erakondade kohta?

Kokkuvõttes on Vakra loomevargus väga huvitav kaasus, mille puhul saab tulevikus olema huvitav näha, mis juhtub analoogsetes olukordades?

Oletame näiteks, et ühe tunnistatud ülikooli professori ja teaduri puhul avastatakse, et tema 30-aastat tagasi tehtud keskkooli lõputöö(?) või bakalaureuse omandamine on samamoodi loomevargus? Kui asi leiab kinnitust, siis sellisel juhul kaob ülikoolile palju teadusraha sisse toonud professor päevapealt töö ning milline saab olema selle kohene ja tagasiulatuv mõju:

  • Kui professor kaotab päevapealt oma (bakalaureuse), magistri ja doktorikraadi, mille puhul on ta kõik õigesti teinud, siis kas ülikool kaotab ka kõik teadusrahad, kas üliõpilased, kes suunduvad selle professori eksamile, tohivad seda üldse teha, kuna neid õpetas seaduse järgi a’la keskharidusega isik, kes ei oleks seda üldse tohtinud teha?
  • Kas on vahet, kas loomevargus avastatakse 3 või 30 aastat hiljem? Kas juba pensionile jäänud (emeriit)professor võib samamoodi kõikvõimalikest toetustest ilma jääda ja kogu oma teaduskarjääri rikkuda?
  • Kas teaduskraadi on loomevarguse kinnitatud juhtumil võimalik ära võtta ka peale inimese surma? Ehk kas loomevargusel on aegumistähtaeg? Autoriõigused kehtivad kogu isiku eluaja + 70 aastat peale surma.

Loomevargus on tõsine kuritegu, kuid mitte tõsisem kui näiteks esimese astme kuritegu ehk tapmine. Kui Vakra oleks 17-aastat tagasi põhjustanud (ettevaatamatusest) teise inimese surma ja seda poleks tänaseni avastatud, siis ei saaks täna teda selle teo eest seaduse alusel karistada. Saab olema huvitav näha, mis otsusele loomevarguse puhul jõuab Tallinna Ülikool.

Luukeredega kauplemine

Tegelikult ei ole selle loo mõte ei Vakra ega loomevargus, vaid mõjuvõim, sellega kauplemine ning eetilised küsimused.

Näiteks kui inimesel on kindlad faktid 20-aastat tagasi toimunud loomevarguse kohta, siis kindlasti ei ole eetiline selle teadmisega kaubelda, a’la isikult midagi nõuda, et faktid ei saaks avalikuks. Aga samas – kas ja kuidas peaks sellist infot avaldama? Kas isik, kes on 20-aastat teadnud, et teine isik pani käiku loomevarguse, peaks sellest teavitama? Kas politseid, kes teatab, et kuritegu on aegunud? Või meediat, kes saab selle eest korralikult klikke ja sellega ka raha?

Kas isikut, kes teab 20-aasta tagusest loomevargusest, saab karistada, kuna ta on kuriteost teadlikuna jätnud sellest teavitamata, kuna kuriteost mitteteatamine on ka kuritegu?

Kui kaugele Eesti haridussüsteemis võib selle teemaga tagasi minna? Kas kui leiab kinnitamist loomevargus näiteks keskkooli lõpukirjandi osas, mille tulemusel pääses isik ülikooli, kus ta sai juba isikliku töö põhjal nii bakalaureuse, magistri kui doktorikraadi, siis kas isik kaotab koheselt kõik oma ülikooli diplomid ja tõenäoliselt ka töökoha, mis eeldab a’la magistrikraadi?

[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row]