Töötu Svetlana 3000 eurot valimiskautsjonit

Europarlamendi valimistel tuntuks saanud Svetlana Ivnitskaja kandideerib ka 2015 Riigikogu valimistel. ERR “Vali Mind” videoseerias toob 2007 Riigikogu valimistel 27, 2011 valimistel 16 ja EP valimistel üle Eesti 169 häält kogunud kandidaat põhjenduseks, et “rahvas soovib, et ta kandideeriks”.

Töötu Svetlana on Riigikokku ja Europarlamenti kandideerimise eest riigikassasse maksnud kokku 3079 eurot kautsjonit ning on senistel valimstel saanud kokku 212 häält.

Ivnitskaja juhtum näitab, et ebatõsist kandideerimist ära hoida sooviv valimiskautsjon ei toimi ning selle võiks asendada enne valimisi nõutavate toetushäältega.

355 eurone kautsjon 2015

2011 valimistel tõid Riigikogu ukse taha jäänud kandidaadid 160 000 euro eest riigitulusi. Valimistel kandideerimise kautsjon oli 2011. aastal 556 eurot, nendel valimistel 355 eurot. Arvestades seekord Riigikogu ukse taha jäävaid üksikkandidaate ja väikeerakondi, siis 43 665 euroga saab riik tulupoolel juba arvestada. Võimalik, et EKRE lisab sellesse oma täisnimekirja eest veel 44 375 eurot, sama summa on üleval ka Vabaerakonnal, kui jäädakse alla 5% künnise.

Kautsjoni langetamine oli üks väheseid Rahvakogu algatusi, mis reaalselt mingil määral teostus. 44% Rahvakogust soovis seda asendada teatud hulga häältega ja 29% leidis, et seda tuleks poole võrra langetada.

Valimiskautsjoni eesmärk on vältida kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ja ära hoida ebatõsist kandideerimist. Töötu Svetlana Ivnitskaja näitel ei ole vahet kui suur on kautsjon. 2011. aasta valimistel maksis ta ära 556 eurose kautsjoni ja sai 16 häält ehk ühe hääle “hind” oli pea 35 eurot. 2014. aastal ei olnud Svetlanal probleem maksta Europarlamendi valimistel nõutav 1775 eurone kautsjon. Samas tegi Svetlana selle raha eest video, mis ERRi veebilehel sai üle 70 000 vaatamise.

Kautsjoni asendamine häältega

Kautsjon tuleb asendada häältega. Põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal (KESK) pakkus välja, et selle võiks asendada 1000 toetusallkirja kogumisega. Toobal, kes 2007 aasta sai 441 häält ja 2011 aastal 796 häält soovib, et üksikkandidaat peaks enne valimisi koguma 1000 häält. Toobal?

ETTEPANEK: Riigikogu valimistel kandideerida sooviv üksikkandidaat peab koguma vähemalt samapalju toetusallkirju kui eelnenud Riigikogu valimistel kõige väiksema häältearvuga valituks osutunud kandidaat.

Miks peaks üksikkandidaat koguma juba enne valimisi rohkem hääli kui mõni, kes saab 3 korda väiksema häältearvuga valituks? Näiteks nendel valimistel oleks kandidaat pidanud oma kandidatuuri ülesseadmiseks 355 euro maksmise asemel koguma digitaalsel või paberkujul 308 häält ehk samapalju kui Riigikogu liige Kalev Kallo sai 2011 aasta valimistel.

Kandideerimiseks nõutavad toetushääled suunaks ka “rahva seas populaarse” üksikkandidaadi Svetlana eelnevalt oma populaarsust kontrollima.