Avaliku sektori kommunikatsioon sotsiaalmeedias

Juba eelmise aasta kevadel räägitud teema “võitlus tähelepanu eest on viinud valitsuskommunikatsiooni Facebooki” on täna jälle päevakorras. Eile räägiti sellest EPLi juhtkirjas, täna arvas Toomas Mattson ERR-ile kirjutatud artiklis, et kui see nii on, siis sotsiaalmeedias kirjutatud arvamusi tuleb ajaloo huvides salvestada. 

Tegemist on küsimusega, millele paraku ei ole ühest, lihtsat ja selget vastust. Sotsiaalmeedia võimaldab avaldada arvamusi ilma (ajakirjandusliku) filtrita ehk poliitiku, ametniku või kelle iganes sõnum jõuab kiirelt paljudeni ning seda ilma tsensuuri või täienduste ja/või muudatustena. Sellele rõhuvad täna eelkõige need, kes selles peamiselt “süüdi on”, kuigi terasemad meist saavad aru, miks nad seda just oma sotsiaalmeedia konto alt teevad. 

Ajakirjandus nõuab aga vastupidist, kus tihti kogu riiki ja elanikkonda puudutavaid otsuseid ei peaks esmalt Facebookist mõne poliitiku lehelt lugema. Ja selles on neil õigus. Olen isegi saanud hiljuti e-maili, et olgu see info meile kuni valitsuse otsuseni siseinfoks ja ametialaseks kasutamiseks ning mõni minut hiljem näinud sama teksti mõne tänase valitsuse liikme FB lehelt. 

Ametlikud sotsiaalmeedia kanalid

Avaliku sektori sotsiaalmeedia kanaleid olen jälginud üle 10-aasta, esimeseks oli Vabariigi presidendi YouTube kanal, mille toonane Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves avas suure meediamulli saatel juba 2009. aastal. 

Aastate jooksul olen oma soovitusi ja mõtteid vähemalt kolmele Eesti Presidendile (täpsemalt kantseleile) saatnud, kuid selles osas ei ole muudatusi olnud. Paraku ei ole tänaseni aru saadud, et YouTube on Eesti üks populaarsemaid brände – viimased kaks aastat kõige populaarsem, edestades nii ERR-i kui Coop-i. 2009. aastal avatud Eesti ametliku presidendikantselei YouTube andmetel Eesti President endiselt Kersti Kaljulaid… 

YouTube ei pea paljud ametid ja organisatsioonid sotsiaalmeedia kanaliks, kuid seda see paraku ka on. USA-s liigutatakse kõikide presidentide kõik videod peale presidendiameti lõppu eraldi kontole, mis kõik on avalikud ja arhiveeritud. Isegi Lätis ja Leedus on olukord palju parem. 

Tänane Eesti President Alar Karis on minu hinnangul sellesse ametisse väga sobiv. Võibolla isegi parem kui mitu viimast. Aga nüüd luban endale Vabariigi Presidendi kulul üleeile “Püstijalukomöödia” stand-up teatrietendusel kuuldud nalja: 

Alar Karis: muuseumidirektorist … eksponaadiks

Kaja Kallase LIVE

Üks esimesi teemasid, mis sotsiaalmeediast veidi teadlikumatele inimestele eelmisel aastal närvidele käis, oli see, et peaministriks saanud Kaja Kallas tegi üleriigiliselt tähtsal teemal FB otseülekande Reformierakonna FB kontolt. 

Aga samas küsimus jääb – kas kogu Eesti elanikkonda puudutavate otsuste tegemise koosolekul olevad isikud võiksid omavahel võidelda, et kes kõige varem “ühisest” otsusest teada annavad või tekib meil valitsuse tasandil võimekus kokku leppida, et räägime sellest koos ja hiljem.

Aga igal juhul nõustun Toomas Mattsoni arvamusega, et kõikide meie tähtsamate poliitikute arvamusavaldusi tuleks salvestada kõikidel võimalikel viisidel. Meil on juba tekkinud olukordi, kus tuntud ja avalikud isikud on ühes ja samas küsimuses avaldanud suhteliselt lühikese aja jooksul kaks täiesti erinevat seisukohta. Sellised olukorrad nõuavad rohkem faktilisi tõendeid, kuigi faktid ja teadus on täna suhteliselt ülehinnatud 🙂