Avaldasin Eesti Päevalehe arvamuskonkursil arvamust, et alla kolme kilomeetriseid teekondi võiksime läbida autota. Selgitan mõtet pikemalt kolmes mõõtmes –  keskkond, tervis ja kokkuhoid. Loodan, et suurt osa inimesi vähemalt üks nimetatud valdkond suuremal või vähemal määral kõnetab. Võib juhtuda, et mingil eluhetkel kõnetab üks teema rohkem, aastaid hiljem hoopis teine.

Artikli mõte tegelikult ei puuduta:

  • Neid, kelle sõidud on pikemad kui 5 kilomeetrit. Autoga on sellise teekonna läbimine lihtsam, mugavam ja soodsam.
  • Olukordi, kus ka lühikese distantsi läbimine on muul viisil keeruline, milleks peamiselt on kolm põhjust: ilm on ****, liikumisega on kiire või midagi on vaja transportida (raskemad poekotid vms). Siiski on ilm peamiselt harjumise küsimus, erilise lörtsiga eelistan isegi autot või taksot, aeg on planeerimise küsimus, kuid ka siin on olukordi, kus muud moodi ei saa, ning transpordi osas on vast kõige selgem, et raskeid asju pole mõtet jala või rattasadulas liigutada.

Artikli ajend oli Maailma terviseorganisatsiooni fakt, et 30% kõikidest EU autosõitudest on lühemad kui kolm kilomeetrit. Eesti osas võib see statistika olla väiksem, kuna Euroopa statistilise keskmise tõstavad üles peamiselt suurlinnad. Aga isegi kui see on väiksem ja isegi kui meil on lühikesi sõite, mis on põhjendatud, siis väidan, et neid, mida saaks Tallinnas või mõnes teises suuremas Eesti linnas asendada jalutuskäigu või rattasõiduga, on igapäevaselt tuhandeid.

Kokkuvõttes – kas suudaksime vaid osad oma lühemad autosõidud asendada tervislikuma liikumisviisiga?

Keskkond

Mida targem ja jõukam on inimene või ettevõtja, seda rohkem ta on aru saanud, et keskkond on oluline. Paljudele on keskkonna teema tänaseks saanud 10x tähtsamaks kui kunagi varem, sest kui ühel hetkel on keskkond täiesti pöördumatult puruks, siis ei ole väga vahet, mis seis on meil majanduses või tervisega.

Mina ei ole ei tark ega jõukas, kuid arvamust pani mind kirjutama bicycleswillsavetheworld.com lugu, kus doktorikraadidega paar (koos koeraga) joonistavad teemale tähelepanu juhtimiseks 7000-kilomeetrist GPS jalgratast. Ka nende sõnum on, et olukorras, kus 50% kõikidest EU sõitudest on alla 5 kilomeetri, siis mitmeid (mitte kõiki), saaks asendada jalutuskäigu või rattasõiduga, seda eelkõige keskkonna parandamise eesmärgil.

Tervis

Tervis on teema, mida nooruses pannakse rohkem proovile kui vanemaks saades. Vanusega hakkame üha rohkem jälgima kaalu, rasvaprotsenti ja teab veel milliseid näitajaid. Samas muutume vanusega ja elujärje paranemisega mugavamaks – autosõit on nii loomulik osa elust, et tihti ei märkagi, et mõne sõidu oleks võinud ka autota läbida.

Kuldses keskeas olles vabandame seda peamiselt ajapuudusega. Töö võtab aega, pere võtab aega ehk selleks on vaja mujalt aega kokku hoida. Tihti jääb aega nii vähe alles, et trenni või muu tervisliku liikumisega ei jõuagi tegeleda.

Kokkuhoid

Loobusin isikliku auto omamisest peamiselt rahalistel põhjustel. Aastaid tagasi kui kesklinna kolisin, sain aru, et isikliku autoga on ühe kilomeetri läbimise keskmine kulu suurem kui taksoga sõites.

Sellega ma ei kutsu kedagi kesklinna kolima ega oma autost loobuma. Kui elaksin endiselt linnast väljas, siis ei mõistaks kuidas üldse autot omamata hakkama saada. Suviti on mul rendiauto, sest siis on vaja kolme kuuga üle 10 000 kilomeetri sõita. Olen kasutanud tehnikat, kus pargin auto kesklinnast välja, umbes 2 km kaugusele kodust. Sedasi hoian parkimiselt kokku ja välistan lühikesi mugavussõite, samas kui on vaja autosõit ette võtta, siis rattaga jõuan selleni 5 minutiga.

Aastaid tagasi oli keskkond-tervis-kokkuhoid skaalal minu jaoks kõige tähtsam kokkuhoid, sest auto omamine on kulukas. Täna on tähtsaimaks tervis – käin tööl, poes, trennis ja isegi 300 meetri kaugusel lasteaiast lastel järel jalgrattaga. Enamus sõidud on lühikesed, kuid teinekord tuleb päeva peale viisakas number tervislikult liigutud kilomeetreid.

Sellele, et ma oma autovaba liiklemisega kuidagi keskkonnale oleks kaasa aidanud, ei ole ma kunagi mõelnud. Aga võibolla on homme see kõige tähtsam teema. Kui vaid 1000 inimest, näiteks Tallinnast, asendaks päevas ühe 3km sõidu jalutuskäigu või rattasõidu vastu, siis teeks see aastas miljon autovaba kilomeetrit!

17-aastat tagasi algatasin kampaania “Septembris ei joo“, millest tänaseks võtab osa üle 20 000 inimese aastas. Kas keegi viitsiks kaasa mõelda ja lüüa kampaanias, milles 2021. aasta eesmärgiks oleks miljon autovaba kilomeetrit!