12-aastat tagasi astus tänane haridusminister Jürgen Ligi Riigikogu liikme kohal tagasi, sest tema poeg tabati poevarguselt. Eile teatas aga välisminister Keit Pentus-Rosimannus, et tema isaga seotud skandaali tõttu, milles Tallinna ringkonnakohus ka ministril süüd nägi, astub ta (välisministri kohalt) Riigikogu liikmeks.
Kui Jürgen Ligi käik võib olla taasiseseisvunud Eestis kõige eetilisemaid samme Riigikogu liikme poolt, siis ministri vangerdus ministripositsioonilt parlamendi liikmeks tekitab küsimuse poliitilise kultuuri kohta.
Võimude lahusus
Sisuliselt hindas kohtuvõim täidesaatava võimu esindaja ebaseaduslikust tegevust, millepeale täidesaatva võimu esindaja otsustas asuda tööle seadusandliku võimu organis.
Põhiseaduse järgi on kõrgeim võim Eestis rahval, kes teostab seda Riigikogu ehk seadusandliku võimu valimiste läbi. Eesti Vabariigi Parlament ehk Riigikogu ei ole mingis mõttes vähemtähtsam kui täidesaatev võim ehk Vabariigi Valitsus.
“Tagasi astumine” tähendab nii juriidilis-loogilis-grammatiliselt kui ideeliselt mingil põhjusel (näiteks eetilisel) kõrgemast kohast loobumist. Kui minister kogu oma “lugupidamisega Eesti riigi ja tema institutsioonide vastu ning arusaamaga euroopalikust poliitilisest kultuurist” tunnistab viga ja astub tagasi, kuid samas ei näe mingit eetilist probleemi jätkata tegutsemist saadikupuutumatust omava Riigikogu liikmena, siis erilist au see meie parlamendile, kus leidub mitmeidki teisi kohtuliku uurimise all olevaid subjekte, ei tee.
10 000 eurot
Huvitaval kombel peab Keit Pentus-Rosimannusele Riigikogus koha vabastama Arto Aasa asendusliikmena parlamenti pääsenud Ivi Eenmaa, kellel on vastavalt Riigikogu liikme staatuse seadusele õigus saada ühekordset hüvitist. Maksumaksjale läheb ministri Riigikokku “tagasiastumine” maksma vähemalt 10 000 eurot.
[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row]