Eesti poliitikamaastiku üheks peamiseks teemaks on tõusnud abielureferendum – see kas toimub, jääb ära või lükkub edasi. Valitsus tegeleb sellega, et referendumi toimumiseks vajalikud hääled kokku saaks, opositsioon sellega, et ära jääks või vähemalt edasi lükkuks. Viimaseid valikuid toetavad ka mitmed meediaorganisatsioonid, kelle tehtud uuringute põhjal peab enamik valijaid abielureferendumi korraldamist ebaoluliseks.
Minu isiklik seisukoht ühtib uuringute tulemusega, sest isegi kui see küsimus tundub tähtis, siis Eestis on hetkel mitmeid tähtsamaid teemasid kuhu pühendada nii tähelepanu, kui referendumi ja kampaaniate korraldamiseks kuluvad miljonid eurot.
Aga selle loo peateemaks ei ole mitte abielureferendumi toimumine või mittetoimumine või jah/ei hääletamine. Loo peateemaks on iga kodaniku põhiseaduslik õigus, mida on tänaseni Eestis naeruvääristatud. Selleks on kolmas valik, mida seaduses käsitletakse valimissedeli rikkumisena.
Kolmas valik
Valimistel (ja rahvahääletustel) osalemine on iga kodaniku põhiseaduslik õigus ja kohustus. Nii Riigikogu kui ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus näeb ette, et hääletaja kirjutab valimissedelile kandidaadi numbri, rahvahääletuse seaduse § 32. (4) ütleb, et “Hääletaja teeb hääletamissedelile märke vastuse «jah»- või «ei»-lahtrisse”.
Ükski nimetatud seadustest ei anna täna võimalust kolmandaks valikuks ehk ei ole täiendusega “… või jätab valiku tegemata”, kuigi paberkujul on see alati olnud võimalik.
Tavaliselt annab peale Riigikogu või kohalike omavalitsuste volikogude valmiste järel Vabariigi valimiskomisjon teada, et kehtetuid sedeleid oli meil vähem kui Euroopas keskmiselt, mis näitab Eesti valijate tarkust ning meedia teeb uudiseid nendest pabersedelitest, mille täitmine tõstab üles küsimuse valija vaimsest võimekusest. Ehk igal juhul tehakse lolliks pigem neid, kes on valimistel käinud ja sedeleid valesti täitnud, kui neid, kes oma vastasseisu näitasid valimistel mitte osalemisega.
Abielureferendumi hääletus
Kui abielureferendum peaks tulema, siis kolmanda valiku tegemise võimalus tõuseb teemaks, mis on olulisem kui kunagi varem. Andrus Kivirähk kirjutas: “Hääletussedelil võiks olla peale jah- ning ei-vastuse ka kolmas variant: minge p…e! See tulekski valida kui sobivaim vastus valitsusele. Eriti lõbus oleks, kui see variant võidaks! Rahva tahe peaks ju olema valitsusele seaduseks.”
Ma ei arva, et kolmas valik peaks olema kuidagi kirjas pabersedelil või elektroonilisel hääletamisel. Kuid ma arvan, et kolmas valik peaks olema mõlemal juhul võimalik. Esimesel juhul on see lihtne – lähen valimisjaoskonda, võtan sedeli, sellele midagi ei kirjuta ja panen kasti. Aga ma ei soovi maskiga valimisjaoskonda minna ja teistega järjekorras seista.
Kui see referendum peaks toimuma, siis soovin e-hääletada. Soovin täita oma kodanikukohustust ja rahvahääletusel osaleda, kuid soovin anda oma hääle ka sellisel juhul kui ma ei soovi ei JAH ega EI lahtrisse midagi märkida. Täna ei ole see võimalik.
E-hääletuse protestivalik
Senimaani on vaid üks häkker suutnud e-valimistel suutnud teha sama, mida tuhanded inimesed on teinud valimiste pabersedelitega ehk valimissedeli rikkunud ehk saanud kirja kehtetu valimissedeli. Aga toona andis ka Vabariigi valimiskomisjoni esimees teada, et “tal oli selleks põhiseaduslik õigus”.
Juhul, kui see abielureferendum peaks toimuma, siis soovin (ilma häkkimiseta) kasutada oma põhiseaduslikku õigust rahvahääletusel osaleda, kuid e-hääletusel jätta oma hääl andmata. Tehniliselt pole siin midagi keerulist, lihtsalt peale hääletussüsteemi sisenemist peaks olema võimalus salvestada oma valik ka juhul, kui ma kumbagi kasti märget ei tee.
Võimalik, et Vabariigi valimiskomisjoni jaoks oleks selleks vaja Rahvahääletuse seaduse § 32. (4) täiendust, kuid see võiks saada nii asjast huvitatud poliitikute ja erakondade, kui ka muude salkade toetuse.
Eestis on täna tõsisemaid teemasid, a’la koroonaviirus ja sellega seonduv, kui mõni rahvahääletus. Aga kui valitsuse tänaseks suht napil soovil peaks see siiski toimuma, siis kutsun kõiki üles sellest osa võtma, sest see on iga kodaniku kohustus. Parem on kui Te ei loe üldse referendumil esitatud küsimust, ärge vastake JAH või EI – saatke Kivirähu ettepanekul p**** nii abielureformi pooldajad kui vastased.
Vabariigi valimiskomisjon avaldab peale rahvahääletust tulemused. Võidab see 58% inimeste arvamus, kes arvab, et meil on hetkel tähtsamaid küsimusi, mida lahendada. Siis, esimest korda Eesti ajaloos, ei peeta valimistel/rahvahääletusel osalenud, kuid oma tahet mitteväljendanud inimesi, ka meedia poolt lollideks.
#kolmasvalik[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row]
