Riigikogus on 101 liiget, kuid koos asendusliikmetega on 4 aasta jooksul parlamendi liikme staatuse saanud kokku 142 liiget. Vaata järele, kes nad on ja kuidas said nad Riigikokku valituks.

Tabelites on välja toodud 4 parlamendierakonna valimistulemused ringkondade kaupa:

• rohelisega isikumandaadi jagu hääli kogunud Eesti poliitika raskekahurvägi,
• boldis ringkonnamandaadiga ehk vastavalt ringkonnas antud häältele,
• punasega partei soosikud ehk üleriigilise kinnise nimekirja alusel,
• sinisega asendusliikmed,
• italicus need, kes täna ei ole enam Riigikogus.

Ringkond 1: Haabersti, Kristiine, Põhja-Tallinn

Suurm üllataja oli Keskerakonnas 4. kohal kandideerinud Yana Toom, kes sai 4510 häält. Kuna Yana suundus Europarlamenti, siis tema asendusliikmena sai Riigikokku vahepeal Reformierakonda astunud Vilja Savisaar-Toomast, kes loobus kohast Valeri Korbi kasuks. Reformierakonda lahkus ka ringkonnas kõige rohkem hääli kogunud keskerakondlane Deniss Boroditš.

Keskerakonnast said Riigikokku veel Edgar Savisaare asendusliige Lauri Laasi ja kompensatsioonimandaadiga vaid 308 häält kogunud Kalev Kallo.

Toomi ja Leinatamme erandiga suundus valdav osa hääli esinumbritele. Lisaks võib täheldada, et ringkonna viimased numbrid on saanud rohkem hääli kui eelviimased. Viimane koht saab alati rohkem tähelepanu kui mõned eelmised. Seda teavad nii erakonnad kui kandidaadid.

Ringkond 2: Kesklinn, Lasnamäe, Pirita

Keskerakonna näitel sai seda valimisringkonda juba vaadeldud, sest hoolimata suurest võidust, ei ole ükski keskerakondlasest Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita ringkonna esindaja parlamendis.

Valitsuses olnud Juhan Partsi asendusliige Juku-Kalle Raid on ainus ringkonnas viimaseks seatud kandidaat, kes 4-aasta jooksul jõudis mõnda aega olla ka Riigikogus.

Barbi-Jenny Pilvre-Storgard ja Maimu Berg said Riigikokku Andres Anvelti ja Helmen Küti asendusliikmetena alles 2014 märtsis.

Esinumbrid said kokku 41 833 häält, kõik teised kokku 22 282. Savisaare teene on selles kõige suurem, kuid ka Pentus ja Parts kogusid rohkem hääli kui kõik teised oma nimekirjas kokku.

Ringkond 3: Mustamäe, Nõmme

Reformierakond kogus selles piirkonnas kõige rohkem hääli, kuid ainus piirkonna esindaja Riigikogus on Aivar Sõerd. Reformierakonna valijad peaksid nendel valimistel mõtlema, et kas Urmas Paet soovib valituks osutudes Europarlamendi kohta jälle ümber mõelda? Vaevalt.

Esinumbrid kogusid kokku 6255 häält rohkem kui kõik teised kandidaadid.

Ringkond 4: Harju, Rapla

Suurima valimisringkonna häältemagnetite järel sai parima tulemuse Kaja Kallas. Kompensatsioonimandaadiga Riigikokku pääsenud Kalev Lillost said nimekirjas rohkem hääli ka Salumets, Mõistus ja Mägi, kuid nendest oli napilt parem Andre Sepp, kes pääses Riigikokku Andrus Ansipi asendusliikmena.

968 häält kogunud Keskerakonna ankrumees Erki Savisaar on nendel valimistel tõstetud nimekirja kolmandaks.

Ringkond 5: Hiiu, Lääne, Saare

Hiiu, Lääne ja Saaremaal erakondade poolt seatud esinumbreid ei eelistatud. Keskerakonna esinumber jäi Riigikogust üldse välja ning kuna Laanet ei ole enam Keskerakonna liige, siis sarnaselt kesklinnaga ei ole ka Hiiu-, Lääne- ja Saaremaalt ühtegi erakonna kandidaati parlamendis.

Sotsidest sai suurima häältearvu Neeme Suur, kuid II häältekoguse saanud Hannes Hanso ei olnud üleriigilises nimekirjas kõrgel kohal ja jäi Riigikogust välja. Nendel valimistel on Hanso ise esinumber.

Ringkond 6: Lääne-Virumaa

Jällegi ringkond, kus esinumbrid kogusid rohkem hääli kui kõik teised kokku.

Ringkond 7: Ida-Virumaa

Stalnuhhin, Mihhail Stalnuhhin. Kogus üksi rohkem hääli kui kõik esinumbrid kokku. Nendel valimistel Yana Toomi järel nimekirjas II kohal.

Ringkond 8: Järva- ja Viljandimaaa

Esinumbrid said napilt vähem kui kõik teised kokku. Toobalist said nii Sarapuu kui Lumi rohkem hääli, aga erakonna tähtsuse järjekorras oli, on ja jääb peasekretär tähtsamaks.

Ringkond 9: Järva- ja Viljandimaa

Reformierakonna 9 kandidaadist on Riigikogu liikme staatuse saanud lausa 5. Terje Trei on olnud Kaja Kallase, Raivo Järvi ja nüüd Maret Maripuu asendusliige.

Tartu Maavanem Reno Laidre oli Mati Raidma asendusliige vaid ühe päeva (loobus), tema asemel sai 19. novembril 2014 Riigikokku Kalmer Lain.

Ringkond 10: Tartu linn

Aadu Musta asendusliikme Urbo Vaarmanni üle hakatakse 20. aprillil kohut mõistma. Nendel valimistel on häältemagnet saanud Jõgeva- ja Tartumaa nimekirjas II koha.

Ringkond 11: Võru-, Valga- ja Põlvamaa

Olen teinud Kalev Lillole liiga. Tarmo Leinatamme asendusliige Innar Mäesalu, sai eelmisel aastal Riigikokku veel vähemate häältega (380) kui Lillo.

Ringkond 12: Pärnumaa

SDE esinumber Epp Klooster on Jaanust Karilaiu (ringkond 5) kõrval teiseks esinumbriks, kel 2011. aasta Riigikogu valimistel ei õnnestunud pääseda Riigikokku.

Lisaks avastasin, et kõige väiksema häältesaagiga Riigikogu liige ei ole mitte Kalev Kallo (308 häält), vaid Tatjana Jaanson (277 häält). 

Pärnumaa on ainus ringkond, millest Riigikokku pääses koos asendusliikmetega mandaatidega võrdne arv liikmeid (8).

Hääled esinumbritele?

2011. aasta valimistel andsid valijad parlamendierakondadele 514 709 häält, sellest 44% ehk 227 624 läks esinumbritele. Protsentuaalselt said 2. kohal olevad inimesed 17%, kolmandal 10%, neljandal 8% ning viiendast kohast allpool 4% ja vähem kõikidest häältest.

Kuna ringkonnamandaadiga peab kandidaat koguma vähemalt 10% häältest, siis Taavi Rõivase aastalõpuintervjuus väljaöeldud tõde kehtib – kui sa oled nimekirjas 4. kohal või kaugemal, siis erilist lootust valituks osutuda ei ole.

Siiski kinnitab erand reeglit ehk asendusliikmena võib Riigikokku pääseda ka ringkondades viimasele kohale asetatud kandidaat.

Kokkuvõte

Nende tabelite ja graafikute mõte on näidata visuaalselt, kes ja kuidas on Riigikokku valituks osutunud. Riigikogu valimiste süsteem on paratamatult selline, et 3037 häält saanud Marju Lauristin jääb Riigikogust välja, kuid 308 häält saanud Kalev Kallo osutub valituks. Valimissüsteem vajab muutust eelkõige selles osas, et parteid ei saaks Riigikokku oma soosikuid asetada. Valijate poolt antud häälte arv peab olema tähtsam kui erakonna juhtide eelistus.

Teisalt näitavad graafikud, et keskmine valija hääletab erakonda ning pea pooltel juhtudel annab hääle esinumbrile. Kui soovid nendel valimistel teha valikut, mis otsustaks rohkem kui keskmise valija oma, siis anna oma hääl eelistatud erakonna mõnele teisele kandidaadile.