Kuratooriumi koosolek 12 500 euro eest

Millises “nõuandvas kogus” on samaaegselt olnud Edgar Savisaar ja Jürgen Ligi (1997-2000)? Vastust tuleb veidi kaugelt otsida, kuid täna on tegemist Eesti kõige kuulsama kuratooriumiga, mille selle aasta kord kuus toimunud koosolekute peamiseks ja tihti ainsaks teemaks on olnud TTÜle uue rektori valimine.

Erinevalt Tartu Ülikoolist, mille kõrgeim otsustuskogu on endiselt laiapõhjaline nõukogu, ootas TTÜ aastaid, et saaks oma seaduse, millega ülikooli kõrgeim võim läks 11-liikmelise kuratooriumi kätte. Jah, vastavalt TTÜ seadusele on TTÜ kõrgeimaks juhtorganiks kuratoorium, mitte enam TTÜ nõukogu.

Tartu Ülikooli seadusest võeti samal ajal isegi sõna “kuratoorium” oma kõikide volitustega 2011. aasta lõpust välja. Aasta peale seda, kui viimane ei suutnud Tartu Ülikooli rektori valimise korra muutust läbi suruda.

Täpsustus (04.08): TÜ nõukogu valitakse samadel alustel kui TTÜ kuratoorium!

TTÜ kuratooriumi tasu

Sarnaselt Riigikoguga otsustab TTÜ kuratoorium ise kui palju liikmed palka saavad. 2014. aasta lõpus vastuvõetud otsusega saab esimees 50% rektori palgast ehk 2750.- eurot, aseesimees 1650.- eurot ning 9 lihtliiget a’ 550 eurot. Arvestades, et tegemist on brutopalgaga, on TTÜ kuratooriumi igakuine palgakulu üle 12 500.- euro. Seega, aasta algusest peamiselt rektorivalimisteks kord kuus kokku kogunenud TTÜ kuratooriumi kulu ülikoolile on olnud üle 87 500 euro.

Veidi lihtsustatult on kord kuus toimuva koosoleku maksumuseks 12 500.- eurot.

Ka TTÜ rektori palga määrab nüüdsest kuratoorium, kes õnneks ei otsustatud 1. septembrist ametisse astuva Jaak Aaviksoo palka tõsta, sest siis oleks kurioosel kombel tõusnud ka otsustajate palk.

Ülikoolide juhtimine

Tartu Ülikooli kõrgeimaks organiks on nõukogu, TTÜ-l kuratoorium, Tallinna Ülikoolis sel kevadel vastuvõetud põhikirja alusel alates 2016. aasta alguses 25-liikmeline senat. Lisaks moodustatakse Tallinna Ülikoolis “kollegiumi”-nimeline operatiivjuhtimiskeskus, millesse kuuluvad: rektor, prorektorid, kantsler, akadeemiliste üksuste ja asutuse direktorid, keskteenistuste juhid ning üliõpilaskonna esimees.

Kuratoorium on olemas ka Tallinna Ülikoolil, Muusikaakadeemial ja veel mõnel, kuid nende töödest ja tasudest sisukama ja võrdleva ülevaate saamiseks peaks mõni tudeng bakalaureuse tasemel töö tegema.

Kuid peale TTÜ on teistes ülikoolides kuratooriumi otsused vastavalt kehtivale Vabariigi valitsuse määrusele “Kuratooriumi liikmete arv ja nende volituste kestus ning kuratooriumi töökord” nõudandva iseloomuga (§ 5. (1) Kuratoorium võtab oma pädevuse piires vastu nõuandva iseloomuga otsuseid).

Aliis Liin analüüsis oma 2010. aasta magistritöös “Akadeemiline vabadus ja ülikooli autonoomia” Tartu Ülikooli juhtimissüsteemis planeeritavaid muutuseid ja leidis nii õiguslikult kui välisriikide kogemuse põhjal, et välisekspertide kaasamises ülikoolide juhtimisse ei ole midagi seadusevastast ning ülikoolid säilitavad endiselt oma põhiseaduses sätestatud autonoomia.

TTÜ-d juhib kuratoorium

Erinevalt Tartu Ülikoolist, mille juhtorganid on nõukogu – senat – rektor, on TTÜ-s alates 2014. septembrist juhtorganiteks vastavalt seadusele kuratoorium – nõukogu – rektor. Selles valguses, ei ole kuratooriumi “kulu” märkimisväärne (võrreldes näiteks mõnevõrra suurema eelarvega EASi nõukoguga, kus liikmete tasu on väiksem).

Siit aga küsimus – kas kuratoorium ikka juhib TTÜd? Kas kuratoorium on vastavalt seadusele kinnitanud ülikooli eelarve, arengukava, eelarve täitmise aruanded, finantsplaani jne? TTÜ endiste ja tänaste üliõpilasesindajate FB grupist olen saanud tagasiside, et kuratoorium on alustanud tööd 2015. algusest ja tegelenud peamiselt rektori valimstega.

Aaviksoo on TTÜ rektor

1. septembril saab TTÜ senise rektori Andres Keevalliku aeg läbi. Ma loodan, et TTÜ Akadeemikute Alleele on tellitud juba Andrese büst ja ülikoolis on juba mõeldud Suure Rektori suurejoonelisele lahkumisele.

Jaak Aaviksoo oli Tartu Ülikooli rektor, siis kui mina olin TTÜ tudeng. Tänasel päeval olen tehniliselt ka Tartu Ülikooli tudengite nimekirjas (akadeemilisel siiski) ja Aaviksoost on saanud TTÜ rektor. Ma ei ole kunagi väitnud, et Aaviksoo on halb rektorikandidaat, olen juhtinud tähelepanu sellele, et valimisprotsess oleks võinud olla parem/demorkaatlikum/mittepoliitiline.

Kokkuvõttes soovin jõudu ja edu nii TTÜ uuele rektorile, üliõpilasesindajatele kui ka TTÜ kõrgeimale juhtorganile ehk kuratooriumile. Kui nendest valimistest midagi positiivset välja lugeda, siis seda, et uue rektori kõiki tegemisi hakatakse kriitilise pilguga jälgima, sealhulgas seda, milliseid muutuseid on TTÜs plaanis teha ja kuipalju on selles poliitilist ametinimetamist.