Politoloog Martin Mölderi Vikerraadio päevakommentaar (06.01.2023) oli arvamus, mis mul oli juba ammu mõttes. Ehk 5. märtsil toimuvate Riigikogu valimiste põhiteema ei ole mitte see, mis erakond võidab või kes sisse saab, vaid see, kes peale valimistulemuste selgumist koalitsiooni ehk ka valitsuse moodustavad. Proovin seda visualiseerida alloleva pildiga.
Riigikogu hoone pilt: Kaupo Kalda 2016
Reformierakond vs EKRE
Suurimat omavahelist vastasseisu joonistavad täna Reformierakond ja EKRE, kus sisuliselt on välistatud, et mõlemad koos valitsuse moodustavad, sest seda ei annaks kummagi valijad andeks.
Tänane poliitmatemaatika ei jäta mingit võimalust jätta üks kahest koalitsioonist välja, sest Keskerakond, Isamaa, SDE ja E200 saavad viimastel andmetel kokku 38 kohta ehk see ka parimal juhul üle 51 koha ei too ja sellist koalitsiooni oleks väga raske ka ette kujutada. Seega järgmises koalitsioonis on kas Reformierakond või EKRE.
Kes kellega käib?
6. märtsi esimestel tundidel on seega poliitilise tantsuplatsi ühes nurgas Reformierakond, teises EKRE. Tantsuplatsi keskel on suurimana Keskerakond, kes on teinud koalitsiooni nii Reformi kui EKRE-ga, tema kõrval Isamaa, kel sama kogemus.
Sotsidega on selge, et EKRE-ga nad ei tantsi ehk ainus võimalus on olla mingis kooseisus koos Reformiga, kuid viimane ei pruugi neid tantsule ehk valitsusse üldse kutsuda.
Eesti 200 puhul, kes varem pole platsile pääsenud, võiks sama eeldada, kuigi uus tulija võiks selle ka avalikult välja öelda või siis hämada ja vaadata, kas toetus sellest tõuseb või langeb. Samas on uus tulija alati atraktiivne tantsupartner.
Kui Keskerakonna või Isamaa käest täna küsida, et kumb tantsupartneritest oleks eelistatud, siis päris selgelt tuleks sealt vastus stiilis “meile on ennekõike tähtis oma programm ja valijatele antud lubadused“, “enne valimisi ei hakka me kedagi välistama” jne. Tehniliselt võib see olla õige ja väga võimalik, et sedasi võibki oma asjad tehtud saada. Näiteks Isamaa on sedasi päris palju saavutanud. Iseasi, kas pensionirahade väljavõtmine ja 1-2 lapsega peredele oluliselt väiksema toetuse jagamine, kui 3+ lastega peredele on õige või mitte – programmilised lubadused on Isamaa poolt edukalt ellu viidud.
Kallas vs Helme?
90% tõenäosusega on järgmise valitsuse peaminister valimised võitnud või II koha saanud erakonna esimees, kes tantsuplatsilt suudab suurema seltskonna enda poole saada. Keda valida?
Oled Reformierakonna poolt, vali Reform, oled EKRE poolt, vali EKRE. Ei tea, keda valida – vaata kedagi tantsuplatsilt või ukse tagant, otsustad sedasi rohkem, kuid arvesta:
- Valid sotsid – saad tõenäoliselt Kaja Kallase juhitud valitsuse, aga SDE ei pruugi selles valitsuses olla. Samas tõstad REF+SDE+E200 koalitsiooni tõenäosust.
- Valid Eesti 200 – tõenäoliselt sarnane valik, kuid uute tulijate puhul ei saa kõiges 100% kindel olla.
- Valid Isamaa – saad lubadused täidetud, no näiteks 4+ lapse puhul veel lisaks 75 000 eurot eluasemelaenu kompenseerimist, aga viska münti, kes on peaminister.
- Valid Keskerakonna – peale valimistulemuste selgumist saad samuti teada, kes on peaminister. Siin siiski hindan 10% tõenäosuseks olukorda, kus peaminister ei pruugi tulla EKRE-st.
- Valid Parempoolsed – võibolla tuleb 1 isikumandaat, ei pruugi. Aitad mingi panusega siiski kaasa, et mingi rahastus jätkub.
- Valid Rohelised – avaldad ka meelt ja oled täitnud oma kohustust. Aitad samuti kaasa Riigikogust väljajäänud erakonna rahastuse jätkumisele.
- Valid mõne üksikkandidaadi – nalja peab ka saama, kuid ka valimiskohustuse täitmine on parem kui mittetäitmine.
Minu ennustus – Keskerakond otsustab!
2019. aasta Riigikogu valimistulemuste põhjal oli Isamaa selleks, kes otsustab, kuna just nende kaasamisest sõltus, kas valitsuse moodustab ERKEIKE või REFISDE. Otsustajana sai Isamaa mõlemas valitsuses palju asju ellu viidud.
Lühidalt kokkuvõttes – tantsupõranda nurkades olevad Reform ja EKRE ei hakka peale valimistulemuste selgumist ise midagi otsustama. Üks saab valitsusse, teine on Nõgisto, kes näib, et alla käib.
2023. ennustan, et otsustajaks saab Keskerakond. Pakun, et EKRE+Keskerakond+Isamaa saab XV Riigikogus ülinapi ehk 51-52 kohta enamuse. EKRE teeb seepeale Keskerakonnale ettepaneku, kus Jüri Ratasest saab peaminister, sest muidu ei ole motti. Samas saavad kõik osapooled aru, et 51-52 häälega koalitsiooni kaua ei juhi. Esmalt vaadatakse üle kõik Reformi, SDE ja Eesti 200 Riigikokku pääsenud boroditsid, kellele saaks ületuleku eest pakkuda mõnda sooja kohta Tallinna Linnatranspordi Soojuse AS-is. Võib õnnestuda, kuid ei pruugi.
Seejärel või samal ajal mõeldakse, et Reformiga saaks tugevama koalitsiooni teha, paraku, kui Eesti 200 on ka Riigikogus, siis Reform+Kesk on ilmselt ka napilt üle 50 koha, mis tähendab, et platsilt tuleb üks partner veel punti võtta, kelleks on kas SDE, Eesti 200 või Isamaa. Viimane ei otsusta siis mitte midagi, vähemalt mitte sellisel tasemel kui 2019-2023.
Kui Keskerakond mängib Isamaaga lisaks koos EKRE-ga, siis Reform ilmselt jätab valikusse kas SDE või Eesti 200. Ilmselt võetakse Eesti 200. Tekib tugev koalitsioon, kus sarnaselt Isamaaga täna, saab Keskerakond probleemide korral öelda, et aitab küll – jätkame järeleproovitud EKREIKE-ga ehk Keskerakond hakkab otsustama, meeldigu see Reformile, EKRE-le, Isamaale, E200-le ja sotsidele või mitte.
Kui keegi aga arvab, et järgmise valitsuse võiks moodustada Reform+E200+SDE, siis tänaste reitingute juures on see samuti 51 häält ehk ülinapp. Sellega nelja aastat ära ei purjeta. Samas ei ütle tänased reitingud mitte midagi kindlat valimistulemuste kohta, mis kokkuvõttes saavad kindlasti olema väga põnevad. Kes selle koalitsiooni poolt on, peaks eelkõige eelistama väiksemaid tantsupartnereid.
