Riigikogus on 101 liiget. Kui palju on aga Riigikogu liikmeid ühe koosseisu ehk nelja aasta jooksul?
Riigikogu ühes koosseisus ei saa kunagi olema vaid need 101 nime, kes valimistulemuste põhjal valituks osutuvad. Peale (või tõenäoliselt juba enne) eelmisi valimisi otsustas lausa üheksa inimest, et loobuvad saadud mandaadist. Põhjuseks olid töökohad mujal – Europarlment (Paet, Toom), kohalikud omavalitsused (Arhipov, Klaas, Kõlvart, Belobrovtsev, Laats ja Svet) ning Tõnis Lukas loobus, sest arvestas, et saab haridus- ja teadus- või vähemalt kultuuriministriks.
Vabariigi valitsusse astumine võiks olla peamine põhjus Riigikogu volituste peatamiseks. Tänases valitsuses on seitse ministrit (Kallas, Lukas, Pevkur, Akkermann, Kruuse, Sikkut ja Reinsalu), kelle nimed leiab 2019. aastal valituks osutute seast.
Igal aastal valitakse kolm parlamendi liiget Riigikogu juhatusse, see peatab valitud perioodiks Riigikogu tavaliikme mandaadi. Mandaat võib lõppeda omal soovil ja muudel põhjusel – töö erasektoris jne, paraku kolme XIV Riigikogu liikme volituste lõppemiseks on olnud surm. 2019. aastal Riigikokku valituks saanud 101 isikust on tänases koosseisus 68.
Riigikogus peab alati olema 101 liiget, mistõttu on põhiseadusega ette nähtud asendusliikme institutsioon ehk lühemaks või pikemaks ajaks on Riigikogus alati teatud koosseis asendusliikmeid, kes on täitnud valimistel selleks piisavad tingimused valimisringkondades või üleriigilise nimekirja alusel.
Mitut XV Riigikogu liiget me 5. märtsil 2023 valime?
Tänases ehk XIV Riigikogus on koos asendusliikmetena seni osalenud 137 erinevat isikut. See on veidi vähem kui 139,3, mis on alates taasiseseisvumisest ehk 1992. aastast olnud kõikide koosseisude aritmeetiline keskmine. Täpsemalt on meie parlamendis osalenud (1992-2022) järgmistes numbrilistes koguses saadikuid:
-
- VII Riigikogu – 120
- VIII Riigikogu – 126
- IX Riigikogu – 128
- X Riigikogu – 158
- XI Riigikogu – 141
- XII Riigikogu – 150
- XIII Riigikogu – 154
- XIV Riigikogu – 137 (võib veel muutuda, mandaadist loobunud isikud (9) numbris ei kajastu).
49 reformierakondlast Riigikogu XIV koosseisus
Reformierakond tegi 2019. aastal valimistel parima tulemuse ja sai 34 kohta 101st. Nendel 34-l kohal on Riigikogu XIV koosseisu jooksul olnud lühemal või pikemal perioodil kokku 49 Reformierakonna nimekirjas kandideerinud isikut. See on päris tulbli tulemus, kuna täisnimekirjast ehk 125st kandidaadist on pea 40% saanud parlamenti.
Keskerakonna 26-l kohal on olnud kokku 32 isikut, EKRE 19-l kohal 25, Isamaa 12-l kohal 15 ning SDE 10-l kohal 16 inimest.
Tõenäoliselt saame ka peale tulevasi valimisi kokku lugeda isikuid, kes mandaadist loobuvad ning kindlasti näeme neid, kelle töö jätkub Vabariigi valitsuses või Riigikogu juhatuses. Kui järgmise koosseisu ajal näeme jälle ka valitsuse vahetust, siis 2023. valimistel valime 101 liikme asemel reaalselt 130-150 isiku vahel, kes XV koosseisust lühemal või pikemal perioodil osa saavad.
Nende numbrite ja selle lühikese analüüsi põhjal võiks iga valija mõelda, et lisaks erakondadele valime ka inimesi ja kui erakondadele antud mandaadiarvud jäävad samaks, siis inimesed nende numbrite taga muutuvad.
Disclaimer: alustasin traditsioonist, numbritel ja isiklikel mõtetel põhinevat valimisteemalist postituste sarja, mida üritan teha võimalikult erapoolikult. XV Riigikogu valimistel ma ei kandideeri.
