Putin on üle kümne aasta ehitanud Venemaad, kus venelane on uhke olla. Miljardid läksid Sotsi olümpiamängude korraldamisse ja mujale, millest ka need, kes otseselt kasu ei saanud, said vähemalt spordivõistlustel “Russia, Russia” karjudes omadele kaasa elada. Kümne päevaga suutis Putin aga teha nii, et järgmine kümme aastat ei ole venelane enam uhke olla.
Kuidas aga täna venelasel ja venelasel vahet teha? Allolev joonis aitab kõik venelased ja venemeelsed ära määratleda.
VALE VENELANE (60%)
Vale venelane on täna nii sõja kui Putini režiimi poolt. Vabas maailmas ei meeldi nad täna mitte kellelegi peale teiste “valevenelaste”. Neid Zenjasi on palju, vast isegi üle 60% Venemaa elanikest, kuigi protsente tuleb hinnata kõhutunde pealt, päris täpselt ei tea neid keegi.
Tõenäoliselt on ka mõni rumalam eestlane “vale venelane”, ehk see “kasulik idioot” kes arvab, et nii Putin kui sõda on täiesti ok.
MUGAVUS-VENELANE (20%)
Mugavus-venelane on režiimiga ok, kuid sõjale vastu. Eelkõige need, kellel senimaani oli Venemaal kõik hästi, kuid nüüd on hakatud aru saama, et sõda keerab elu tuksi. Mõnedel on võimalusi ja vahendeid, et Euroopas ja mujal mugavalt ära elada.
Üldjuhul mugavus-venelane on küll sõja vastu, kuid selles osas ta midagi ette ei võta. Pealegi on suhteliselt keeruline ka midagi ette võtta, eriti kui hetkel Venemaal elada. Aga kogu vabale maailmale meeldib, et selline kast on tekkinud.
“Mugavusvenelaste kasti” saab panna ka mitmete riikide valitsused, poliitikud ja ärimehed, kelle jaoks on Venemaa režiim suures plaanis ok, kuid käimasolev sõda ei ole.
ÕIGE VENELANE (20%)
Õige venelane on demokraatliku maailma suurim sõber. Ei poolda sõda ega Putinit. Nad on nii tänase režiimi kui sõja vastu. Intellektuaalid, protestijad s.h. need, kes seda välja ei näita.
Mõni arvab, et “õigeid venelasi” on rohkem, sest “minu tutvusringkonnas sõja ja Putini pooldajaid ei ole”, teine arvab, et vähem, sest “keegi ei julge ju protesteerida” ja seda välja öelda. Pakun, et 20% peaks neid olema.
?- venelane
See on tühi kast, sest võibolla on vaid armees mõni kindral, kes arvab, et režiim on küll jama, aga sõda peaks ikka pidama.
“Kõhutunde protsendid” ütlevad, et nende inimeste hulk, kes täna on vähemalt sõja vastu (kasvõi vaikselt) on täna Venemaal endiselt alla poole elanikest, aga see suureneb iga päevaga.
Kastide vaheline liikumine
Sõda Ukrainaga on tekitanud kastid ja nendevahelise liikumise. Ühesuunalise, sest ei ole võimalik, et keegi endine režiimivastane on hakanud peale sõja algust Putinit toetama.
Läänemaailma “majanduslik erioperatsioon” aitab kindlasti kaasa, et ka paljud Putini pooldajad hakkavad esialgu vähemalt sõjavastaseks, kuigi sealt ei ole pikk tee enam ka režiimivastaseks ehk “õigeks venelaseks”.
Venelase vaenlaseks saab teine venelane
Kes on venelase vaenlane? Ukrainlast oma menüüs selleks serveerida on ka Putinile raske. Aga sõja puhul on vaja vastast, isegi siis kui see on selline, mille menüüst tellimiseks raha ei ole. NATO oleks selleks kindlasti parem kui üks endine vennasvabariik, kellega “sõjaline erioperatsioon” ei taha kuidagi õnnestuda. Aga NATO-ga ei saa sõtta minna vaid sanktsioonide tõttu.
Just seetõttu ei soovi NATO sellesse sõtta trügida (lennukeelutsooni tekitamne jms), kuna siis võiksid käiku minna teised pommid, millest ainuüksi ühe pauk võiks teha suurema kahju kui senine kogu Ukraina kaotus.
Mida paremini töötab majanduslik ja mida rohkem läheb p**** sõjaline “erioperatsioon”, seda suuremaks tõuseb nende venelaste hulk, kes aitavad selle sõja lõpetada ehk venelase vaenlaseks saab teine venelane. Seda loodetavasti infosõja, mitte kodusõja näol.
Samas ei tasuks demokraatlikul maailmal ülemäära illusioone luua, et Venemaa režiim (kasvõi ilma Putinita) ülemäära muutuks, sest parimal juhul saab diktaatorriigist tagasi autoritaarne riik.
