2023. aasta Riigikogu valimistele esitasid dokumendid 11 üksikkandidaati. Kuigi alates taasiseseisvumisest ei ole ükski ükskikkandidaat valituks osutunud, vaatame üle, kes kandideerivad ning millist infot internetis isikute kohta leiab. Valituks osutumiseks peab üksikkandidaat koguma ringkonna lihtkvoodi, mille aluseks on heaks indikatsiooniks 2019. aasta Riigikogu valimiste tulemused valimisringkondade kaupa.
Üksikkandidaadid dokumentide esitamise järjekorras
- Mihhail Stalnuhhin (Ida-Virumaa), sai 2019. aasta Riigikogu valimistel Keskerakonna nimekirjas Ida-Virumaalt Yana Toomi järel 2653 häält. Toona oli suhteliselt madala hääletamisest osavõtuga (48,2%) lihtkvoot ehk üksikkandidaadi Riigikokku pääsemise piir Ida-Virumaal 3859 häält. 2011. aasta valimistel sai ta Keskerakonna teise nimena 8584 häält. Stalnuhhini “personaalküsimust” kirjeldas Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris (18.01.2023).
Läbi ajaloo on Riigikogu valimistel osalenud üksikkandidaatidest parima tulemuse teinud Väino Viilup, kes 1992. aastal samuti Ida-Virumaal kandideerides sai kokku 5007 häält. Toona oli hääletusprotsent kõrge (71,1%), kuid valijate arv väiksem, mistõttu jagati Ida-Virumaalt 5 mandaati (2019 oli 7, 2023 on 6), lihtkvoot oli 5227 ehk Väinol jäi vaid 270 häält puudu.
- Andres Laiapea (Järva- ja Viljandimaa). Viimastel kohalikel valimistel Viljandis 21 häält kogunud Laiapea peaks 2019. aasta andmete põhjal Järva- ja Viljandimaalt isikumandaadi saamiseks koguma ca 5350 häält.
- Teho Paulus (Lääne-Virumaa). 2019. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Teho Paulus Pärnumaal Elurikkuse Erakonnas, kus sai 4 häält. Lääne-Virumaal kandideerimisel peaks arvestama ilmselt 5387 häälega, kui soovib valituks osutuda.
- Vello Kookmaa (Harju- ja Raplamaa). 2019. aasta Riigikogu valimistel sai 1937. aastal sündinud Vello Kookmaa 28 häält. Toona kandideeris pensionärist isa kõrval ka tema poeg Kaido, kes sai ühe hääle rohkem.
- Alar Kookmaa (Harju- ja Raplamaa). Internet palju vastuseid ei anna, kuid sarnaselt Velloga peaks ka Alar valituks osutumiseks saama Eesti kõige suuremast valimisringkonnast ca 6049 häält.
- Sergei Svjatušenko (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa). 2021. aastal Lasnamäel üksikkandidaadina osalenud Svjatušenko sai toona 31 häält. 2019. aasta Riigikogu valimiste lihtkvoot Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas oli 5382 häält.
- Indrek Nicholas Nurmberg (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa). Internetist ei leia palju infot kandidaadi kohta, kes valituks osutumiseks vajaks vähemalt 5620 häält.
- Vladas Radvilavičius (Harju- ja Raplamaa). Üksikkandidaatidest üks tuntumaid nende valimiste kandidaate sai 2019. aasta Riigikogu valimistel 569 häält. Üksikkandidaadina peab ta püüdma isikumandaati, mis Harju- ja Raplamaal oli 2019. aastal 6049 häält.
- Argo Mõttus (Võru-, Valga- ja Põlvamaa). 2021. aasta kohalikel valimistel Võru linnas sotsiaaldemokraatide nimekirjas kandideerinud Mõttus sai 78 häält ja osutus valituks. 2015. aasta Riigikogu valimistel sai Iseseisvuspartei Võru-, Valga- ja Põlvamaa ainsa kandidaadina 111 häält. Valimisringkonna 2019. aasta isikumandaat oli 5387 häält.
- Tarmo Kalde (Lääne-Virumaa). Internetist palju taustinfot ei leia kandidaadi kohta, kes Lääne-Virumaal peaks valituks osutumiseks koguma 5387 häält.
- Meelis Kaldalu (Tartu linn). Põneva taustaga poliitaktivist sai 2017. aasta kohalikel valimistel Tartu linnas valimisliidu nimekirjas kandideerides 23 häält. 2019. aasta Riigikogu valimiste lihtkvoot Tartu linnas oli 5604 häält.
Kuigi üksikkandidaatide võimalused Riigikokku pääseda on enam-vähem olematud, on siiski tore, et meie valimissüsteemis selline võimalus on. Paraku on keeruline mõelda, et keegi (vb Stalnuhhin ehk) saab kokku 50% lihtkvoodist, mis tähendab, et valimisteenistus maksab tagasi valimistel osalemise 654 eurose kautsjoni.
Samas pole vahet, kas Riigikokku pääsemine on reaalne või mitte – üksikkandidaatidel on võimalik rohkem tähelepanu saada kui erakondade tundmatutel lõpunimedel. Pealegi saab Riigikogu tooli järgmise nelja aasta jooksul maitsta vaid ca 139 kandidaati kokku veidi vähem kui 1000 kandidaadist. Seda enam sooviks teada kandideerimise taustast ja tähtsamatest ideedest.
Mida ütleb Google?
Iga üksik- ja erakonna nimekirjas olev kandidaat peaks kiiremas korras üle vaatama, mida ütleb tema kohta Google otsing – millised on esimesena väljatulevad lingid, artiklid ja pildid. Üksikkandidaatidest leidsin eraldi kampaanialehe vaid Andres Laiapea oma. Iga kandidaati kohta võiks otsingu seas esimesena välja tulla isiklik veebileht, erakonnalehe alamleht või avalik FB leht, millel oleks ilus pilt ja saaks lugeda kandideerimise tausta ning 1-3 peamise teema kohta.
Veel jõuab asjad korda teha, sest loodetavasti on valijate seas palju neid, kes eelnevalt internetist taustinfot uurivad.
