1992. aasta Riigikogu valimistel kandideerisid ka Väino ja Toivo. Kunagine Eesti Põlevkivi peadirektor Väino Viilup kandideeris üksikkandidaadina ning kogus 5007 häält, Eesti Kodaniku nimekirjas kandideerinud Toivo Uustalo sai 51 häält. Toivo sai Riigikokku, Väino jäi välja.

Väino Viilup on olnud taasiseseisvunud Eestis kõige edukam üksikkandidaat, kuid ka temal jäi isikumandaadist 270 häält puudu ja Riigikokku ta ei pääsenud.

1992. aasta valimistel kogus kõige rohkem hääli Jüri Toomepuu (16 904), mis andis Eesti Kodaniku nimekirjale 3 ringkonnamandaati ja tõi Riigikokku 51 häält kogunud Toivo Uustalo, kes on tänaseni kõige vähem hääli kogunud Riigikogu liige. Lisaks on Toivo ainus riigikogu liige, kes on hiljem metsavarguse süüdistuse tõttu Patarei vanglas istunud. Endine riigikogulane viibis hiljem üle kolme kuu meditsiinilises ekspertiisis, et saaks tunnistatud süüdimatuks.

Riigikokku on ka hilisematel valimistel väheste häältega pääsetud: Tõnu-Reid Kukk 98 häält (1995), Valentina Võssotskaja 64 häält (1999), Evelyn Sepp 292 häält (2003), Maret Merisaar 408 häält (2007), Kalev Kallo 308 häält (2011), kuid Toivo tulemust keegi üle ei löö, sest “Toomepuu efekti” vältimiseks on valimisseadust täiendatud klausliga, et kandidaat peab koguma vähemalt 10% ringkonna lihtkvoodist või 5% lihtkvoodist kompensatsioonimandaadi puhul (2011 aastal: 284-313 häält, olenevalt ringkonnast).

Üksikkandidaat ei pääse Riigikokku

Taasiseseisvunud Eestis on Riigikogu valimistel kandideerinud kokku 111 üksikkandidaati. Mitte ükski üksikkandidaat ei ole pääsenud Riigikokku. Isegi juhul, kui sa oled oma valimisringkonna suurima tööanda peadirektor jääb sulle kokkuvõttes vaid kandideerimise ja kampaania tegemise rõõm.

2011. aasta Riigikogu valimistel sai Kesklinn-Pirita-Lasnamäe piirikonnas isikumandaadi ehk kogusid lihtkvoodi (6461) jagu hääli 3 inimest: Edgar Savisaar (23 000), Keit Pentus (8784) ja Juhan Parts (6608) ehk sisuliselt peaks üksikkandidaat koguma samapalju hääli kui Juhan Parts.

Juhan Partsile antud hääled on paljuski erakonnale antud hääled ehk olukorras, kus Juhan kandideeriks üksikkandidaadina Riigikokku, ei saaks ta tõenäoliselt isikumandaati kokku.

Täna võib tõenäoliselt saekaatrimehe ühe käe sõrmedel üles lugeda poliitikud, kes üksikkandidaadina võiksid isikumandaadi jagu hääli kokku saada.

Rahvakogu ettepanek

2012. aasta novembris alanud Jääkeldri protsess kulmineerus 2013. aprillis Rahvakogu ettepanekutega, millest tekkis idee langetada üksikkandidaadi Riigikogusse pääsemise künnist 75% ringkonna lihtkvoodi häälte arvust. Tänaseks on ettepanek põhiseaduskomisjonis põhjusega toppama jäänud, sest ka 75% langetamine ei muudaks oluliselt olukorda.

• 2011: 32 üksikkandidaati, populaarseim – Leo Kunnas 3269 häält
• 2007: 7 kandidaati said kõik kokku vaid 563 häält.
• 2003:  16 kandidaati sai kokkuu 2161 häält.
• 1999: kõige edukam kandidaat oli 2237 häält kogunud Elmar Lepp Pärnumaal, kus lihtkvoot oli 4855,75 ehk Elmar sai 46% lihtkvoodist.

Kokkuvõte

Valimisseaduse järgi saavad Riigikokku kandideerida erakonnad ja üksikkandidaadid. Reaalselt pole see tänaseni kellelgi õnnestunud. Seega – ainuke võimalus 2015. aastal Riigikokku pääseda, on kandideerida erakonna nimekirjas. Ja parem oleks, et sellises, mis 5% valimiskünnise ületab.