Tänane Eesti Päevalehe artikkel endise Riigikogu liikme ja reformierakondlase Leino Mäega toob välja ühe tähtsama parteisisese sõja, millest avalikult ei räägita ehk kuidas jagatakse kohti valimisnimekirjades.
Koht valimisnimekirjas on poliitiku elukindlustus. Kui asetus on nimekirja lõpus või veelgi enam – Ida-Virumaal, kuskil “neljandast kohast tagapool“, siis isegi Rein Lang saab aru, mida sellega öelda soovitakse. Üks teine reformierakondlane asutus erakonnast välja ja IRLi ridadesse, sest sai seal kolm kohta kõrgema koha. P***** need põhimõtted.
Leino Mägi intervjuust võib küll lugeda välja kriitikat endise koduerakonna suunas, aga ka kahtlust selles osas, kas selline artikkel oleks ilmunud, kui ta ise oleks Kalle Pallingu asemel Harjumaa nimekirjas 3. kohal kandideerinud.
Mis on valimisringkonna mõte?
Riigikogu valimistel on Eesti jagatud 12 valimisringkonnaks eesmärgiga, et Riigikogus oleks võimalikult võrdselt esindatud kõik Eesti piirkonnad. Üks lõik intervjuust näitab, et erakondadel on täiesti ****** valimisringkondade põhimõttest. Jüri Jaanson, põline pärnakas, pandi eelmistel valimistel kandideerima Harjumaale, sest toona veel Reformierakonnale oluline Rein Lang kandideeris Pärnumaal ja oli oht, et Jüri Jaanson kogub Pärnus rohkem hääli.
Kohtade asetus valimisnimekirjas on siiski kriitika kõikide erakondade suunas, kes ei ole näidanud soovi ja valmisolekut süsteemi kuidagi muuta.
Võitle süsteemi vastu
Kui soovid erakondade nimekirjade süsteemi vastu võidelda ilma erakondlikku eelistust muutmata, siis valimistel anna oma hääl erakonna mõne teisele nimele. Soovitavalt sellisele, kes asub “neljandast kohast tagapool“.
