Internetivabadus ja kättesaadavus on pea kõigi erakondade programmides. Kuid olukorras, kus isegi Lätis ja Leedus on kiirem internet kui Eestis, võiks eesmärgiks võtta vähemalt lõunanaabritest möödamineku. Sellisel juhul oleksime ise Euroopa kiireima internetiühendusega riik.
TechBiggy andmetel on Läti Hong-Kongi, Lõuna-Korea ja Jaapani järel maailmas lausa 4. kohal, Wikipedia NetIndexi järgi on Läti küll 10. kohta tagapool, kuid selles on ka Leedu Eestist eespool. Oleme riikide arvestuses maailmas alles kolmandas kümnes (22).
Eesti ei vaja Euroopa kiireima internetiriigi tiitlit vaid turunduslikel kaalutlustel, sest selle järele on praktiline vajadus nii neil, kes hetkel elavad maal, kui ka neil, kes seda planeerivad. Elan suviti mitmeid nädalaid Orissaares ja saan mobiilse internetiga küll hädavajalikud asjad aetud, kuid mitmegigaseid faile, ma sellega üles ega alla ei lae.
Kiire internet erakondade valimislubadustes
SDE: Laiendame eelkõige piirialadel praegust maataristu toetusprogrammi, et aidata kaasa puhta vee ja kanalisatsiooni ning interneti kättesaadavusele. Toetame lairibateenuste kättesaadavuse paranemist kõikjal Eestis.
Reform: Eesti inimeste elukvaliteedi parandamiseks ja uuele arenguhüppele aluse panemiseks tuleb ülikiire interneti baasvõrk välja ehitada terves Eestis.
IRL: Lähiaastatel tuleb tähelepanu suunata turvalistele maanteedele, kiirele internetiühendusele ning ärisidemete ja turismi edendamiseks tarvilikele lennuühendustele. Kiire internetiühendus peab olema Eestis laialt kättesaadav. Seetõttu tuleb jätkata Estwin sidevõrgu arendamist ja reguleerida sageduslubade väljaandmist jm riigipoolseid tingimusi nii, et uued kommunikatsioontehnoloogiad ja -teenused jõuaksid Eesti tarbijateni kiiresti ja võimalikult taskukohase hinnaga.
Rohelised: Tagame riigi, sideoperaatorite ja kohaliku kogukonna koostöös kiire internetiühendus ja kaugtöö võimalus igas Eestimaa külas. Jätkame riigi investeeringuid, et kiire internetiühendus jõuaks kõigi soovijateni.
RÜE: Kiire ja turvaline internetiühendus peab olema piiranguteta ja vabalt kättesaadav igas Eesti kodus.
Tuleb tunnistada, et kiire interneti osas on IRLi programmilubadus kõige konkreetsem. Omaette küsimus on, kas EstWin sidevõrgu arendus saab olla valimislubadus, sest see tehakse peamiselt ära eurorahade eest. Näiteks 2012. aastal said eurorahad otsa ja projekt jäi 2-aastaks seisma.
Roheliste väide “jätkame riigi investeeringuid” on samuti küsitav, sest Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) omafinantseeringu maksavad kinni kõik võrgu kasutajad, kes tasuvad sihtasutusele valguskaabli kiu renti.
Võistlus käib
Kui riik võtaks riik võtaks (koalitsioonilepingus) “lairibateenuse kättesaadavuse parandamise” asemel ülla eesmärgi Euroopa kiireima internetiühendusega riigiks saamine, siis a’la sageduslubade väljastamisega jne saaks riik siiski sellesse panustada ja teemat tähtsana hoida. ELASA juht Olav Harjo andis 2014. septembris mõista, et tehniliselt on selline lubadus 2018. aastaks võimalik, kui keegi jälle ette ei jõua, sest sarnased projektid on korraga käimas mitmetes riikides.
Kui riigid võistlevad kiireima internetiühendusega riigiks saamise teel ja Eesti on nende seas, siis oleks olnud hea seda programmidest lugeda, olgugi, et tegemist peamiselt eurorahadest tehtava projektiga.
EstWin on juhe
2009. alustastatud EstWin projet tähendab lairiba internetiühenduse arendamist, mille käigus viiakse ka maapiirkondadesse juhe ehk valguskaabel. Vahepeal oli projekt eurokraanide kinnikeeramise tõttu peatatud, kuid 2014. hakati uuesti tegutsema.
Juhtme viimine maapiirkonda ei tähenda veel, et internet oleks kättesaadav. Selleks on vaja operaatorit (Elion, Starman etc), kes kasutajale teenust pakuks. Sellest, kui EstWin valguskaabel jõuab maakoolini, ei ole mingit kasu, kui ei ole operaatorit, keda huvitaks teenusepakkumine.
Kokkuvõte
Mina elan internetis. Üle 80% minu tööalastest tegemistest on seotud interneti kasutamisega. Kasutan turul olevat kõige kiirema allalaadimiskiirusega eraisiku paketti, sest mul on seda igapäevaselt vaja videomaterjalide üles- ja allalaadimisel.
Kiirest interneti olulisusest maapiirkondades räägitakse seetõttu, et siis hakkab maal elu käima. Ennustan, et järgmise 4-5 aasta jooksul võime aga näha tendentsi, kus kõrgepalgalised töötajad, kelle töö on 90-100% ulatuses internetipõhine, hakkavad linnakärale eelistama elukohta kuskil looduslikus kaunis maakohas. Selle eelduseks on kiire internetiühenduse olemasolu.
