Häälte ostmisest, valimisnännist ja katuserahadest

Mitmetel poliitikahuvilistel on tekkinud õigustatud küsimus, kas minu kampaaniat võib arvestada kui häälte ostmist ehk kas ma rikun sellega karistusseadustiku §162. Süüdimõistmisel võib mind tabada rahatrahv või kuni kolmeaastane vangistus.

Karistusseadustik

§ 162. Valimisvabaduse rikkumine
[RT I, 12.07.2014, 1 – jõust. 01.01.2015]

(1) Inimese takistamise eest valida või olla valitud valimisel või hääletada rahvahääletusel, samuti vara või muu soodustuse lubamise või andmise eest eesmärgiga mõjutada teda mitte teostama oma valimis- või hääletamisõigust või teostama seda teatud valiku kasuks, samuti samal eesmärgil inimese mõjutamise eest, kasutades ametiseisundit, vägivalda, pettust või sõltuvust süüteo toimepanijast, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.

Küsimus on selles, kas ma oma kampaanias mõjutan inimest enda poolt valima? 

Olen selgelt väljendanud, et minu toetamine ei ole seotud minu valimistega – enamus minu toetajate nimekirjas olevaid inimesi ei saa ka kõige parema tahtmise korral minupoolt oma häält anda ning need, kes saavad, võivad valida kasvõi Savisaart. Ma soovin selle projektiga naeruvääristada ülelihtsustatud sõnumitega valimiskampaaniaid, kus lubatakse valijatele häälte eest suuri rahalisi võite. Näiteks kampaania teleekraanil, milles näidatakse kahte rahanumbrit ja küsitakse vaatajalt kumb meeldib rohkem.

AunasteLaupäeval, tund aega peale kampaania avalikustmist, raporteerisin ise Valimiste valvureid sellest ning sain tagasiside, milles kirjutati, et seadust ma küll ei riku, kuid soovitati siiski rahateema eemaldada. Huvitav, kas IRL eemaldaks ka oma rahanumbritega telereklaami, kui valvurid nii ütleksid?

Ma ei soovi rikkuda seadust. Olen rääkinud juristidega ja teinud kampaania kohta Eesti Politsei korruptsioonivastasele osakonnale päringu. Juhul, kui peaks tulema konkreetne otsus, et minu kampaania on ebaseaduslik, siis ära muretese – juriidiliselt korrektne plaan B on olemas.

Kas see kampaania mõjutab inimest minu poolt hääletama? Võimalik, sest mis mõte on valimiskampaanial, mis ei kutsuks üles konkreetse erakonna või kandidaadi poolt hääletama.

Kas erakond, kes korraldab küsitluse, mille iga vastaja võidab auhinna ning seejärel viib need auhinnad vastajatele koju kätte, konkreetse sõnumiga valida seda erakonda, mõjutab inimesi või mitte?

Erakondade nännijagamine

PastakasKõik erakonnad jagavad nendel valimistel ohtralt valimisnänni pastakast nutikinnasteni. Nännijagamise sõnumid on kõikjal sarnased: “Siin on sulle pastakas, vali mind või meie erakonda!”. Pikka juttu ei soovita teha, sest sedasi ei jõua piisavalt suur arv inimesi päevas läbi käia.

Kui inimene tänavalt saab Riigikogu kandidaadilt pastaka, kondoomi, ravitee või šokolaadi, siis ei ole nagu midagi valesti.

Aga kui 19-grammise šokolaadi asemel oleks kilo šokolaadi või 10 kilo? Või nutikinnaste jagamise asemel oleks soodsam lahendus – pudel viina?

Millisest hinasildist alates nänn enam ei ole odav ja kvalifitseerub häälteostuks? Kas Riigikogu kandidaat võib jagada näiteks lotopileteid? Kalev Lillo postitas eelmistel valimiste eel valimiskampaania ajal koos ennast tutvustava trükisega 1020 Viking Loto piletit, mis läksid talle maksma 652 eurot. Kas tänane Riigikogu liige oleks tohtinud jagada lotopileteid?

PastakadKas liinibussis pastakaid jagav Riigikogu kandidaat mõjutab inimesi enda poolt hääletama? Kas on vahet, kui pastakate asemel on midagi muud? Palun, Valimiste valvurid, avaldage arvamust.

Ainuke nänn, mida mina nendel valimistel jagada kavatsen, on visiitkaart!

Katuserahad

Kõige suurem valimisvabaduse rikkumine on minuarust seotud katuserahadega, milles Riigikogu jagab ebavõrdsetel alustel välja ca 6 miljonit eurot. Kui üks Riigikogu kandidaat on oma valimisringkonnas eelisseisus seetõttu, et tema saab lubada, et valituks osutudes saab konkreetne kool katuse või rahvamaja põranda, siis on see väga otsene inimeste mõjutamine ametiseisundi ärakasutamise teel.

Kampaania kulu

Reformierakond kulutas 2011. aasta Riigikogu valimistel 1 253 823 eurot ja sai 33 kohta Riigikogus. Ühe Riigikogu koha hinnaks teeb see ca 38 000 eurot, sotsidel oli sama number 11 288 eurot. Reformierakond sai 164 255 häält ehk ühe hääle “hinnaks” oli tinglikult 7,6 eurot. IRLil oli see 6,3, Keskerakonnal 3,6 ja SDE 2,1.

Kokkuvõte

Ühestki selle kampaania postituses ei saa olema lihtsakujulist poliitsõnumit “Vali mind!” või “Vali SDE!”. Ka toetajate e-maile ei kavatse ma ülelihtsustatud propagandaga täitma hakata. Mitte ükski minu poolt saadetud e-mail ei kutsu mind valima. Siiski, leheküljel, kus ma räägin SDE nimekirjas kandideerimisest, on lause “julgen kindlasti Liivatit soovitada!“.

Mahatma Gandhi ütles kord: “Kõigepealt nad ignoreerivad sind, siis nad naeruvääristavad ja peale seda hakkavad nad sinuga võitlema. Ja siis sa võidad!”

Kampaania on saanud 3 päevaga üle 1200 külastaja tähelepanu, kellest pea 200 on jätnud oma toetushääle. Hetkel olen veel ignoreerimise faasis, kuid juba on kuulda naeruvääristamist ja aeg ei ole kaugel, kui ka konkurendid ärkavad ja hakkavad võitlema. Saame näha.