Erakonna peasekretär otsustab partei kõige tähtsamaid küsimusi. Kahe suurema erakonna näitel ka seda, et peasekretärist saab Riigikogu liige.
66 Riigikogus koha kindlustanud isiku seas leiab lisaks Lillole ja Kallole ka Reformierakonna peasekretäri Martin Kuke ja Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali. Kui ringkondade esinumbrid välja arvata, siis üleriigilises nimekirjas on Martin Kukk esimesel ja Priit Toobal teisel kohal. Mõlemad erakonnad saavad vähemalt 2 kompensatsioonimandaati ehk peasekretärid on oma koha Riigikogus kindlustanud.
Reformierakonna peasekretär
Martin Kukk sai 2009. aasta KOV valimistel 307 häält, 2013. aasta valimistel 239 häält. Mõlemal korral sai Kukk valituks ka volikokku, sest kohalikel valimistel osaleb palju häältemagneteid, kel pole plaaniski volikokku tööle asuda. Tallinna Linnavolikogu 79st liikmest on lausa 31 asendusliikmed.
Riigikogu valimistel pole Reformierakonna peasekretär varasemalt kandideerinud, kuid on ilmselge, et nendel valimistel pole mõnesaja häälega midagi teha. Välja arvatud juhul, kui sa oled üldnimekirja eesotsas. Sellisel juhul pead vastavalt valimissüsteemile koguma vähemalt 5% lihtkvoodist, mis 2011. aasta valimiste näitel Nõmme-Mustamäe piirkonnas oli 316 häält.
Reformierakond pani üleriigilise nimekirja paika sisevalimistel. Selge see, et igapäevaselt erakonna kontoris töötav peasekretär teab täpselt mida teha, et üldnimekirjas saada kõrgema koha, kui välis- või kultuuriminister.
Siiski peab Kukk end nendel valimistel ületama, ehk saama rohkem hääli kui kunagi varem. Reformierakonna kandidaadid, kes nendel valimistel koguvad 1000 häält või rohkem ja valituks ei osutu, võiksid minna peegli ette ja küsida, et kui aus on süsteem, mis võimaldab peasekretäril 300+ häälega valituks saada?
Juhul kui Martin Kukk saab Riigikokku, siis avaldan siin blogis Reformierakonna kandidaadi nime ja häältearvu, kes jäi valimissüsteemi tõttu Riigikogu ukse taha.
Keskerakonna peasekretär
Priit Toobal on poliitnäona tuntum tegija kui Martin Kukk, lisaks on Toobalil Riigikogu valimistelt ka varasem kogemus. 2007. aastal sai ta 441 häält, millega ta valituks ei osutunud, kuid 2011. aasta valimistel sai Toobal 796 häält ja osutus kompensatsioonimandaadi alusel Riigikogu liikmeks.
Toobaliga samas nimekirjas kandideerinud keskerakondlased Kersti Sarapuu (996 häält) ja Ülle Lumi (882 häält) said küll rohkem hääli kui peasekretär, kuid üldnimekirjas 11. kohal olnud Priit Toobal sai valituks.
Järva- ja Viljandimaal, kus Keskerakonna peasekretär ka nendel valimistel kandideerib, oli eelmistel valimistel Sarapuu ringkonnas teisel ja Toobal kolmandal kohal, seekord on kohad vahetatud. 5% lihtkvoodi künnis 2011. aastal oli 8. valimisringkonnas vaid 257 häält. Ei ole mingit kahtlust, et Keskerakonna peasekretär need hääled kokku saab.
Avatud nimekirjade puhul oleks valituks osutunud rohkem hääli saanud kandidaat. Priit Toobalist said paljud keskerakondlased rohkem hääli.
IRL ja SDE
IRLi peasekretär Tiit Riisalo, valimisringkonna nr.1 viimane number, on üleriigilises nimekirjas 20. kohal, sotsiaaldemokraatide peasekretär Indrek Saare leiab üldnimekirja lõpust – 114 kohalt. Indrek Saar on siiski SDE esinumber Pärnumaal ehk peab Riigikokku pääsemiseks koguma esinumbri vääriliselt hääli ehk rohkem kui keegi teine samas nimekirjas.
Üldnimekirjad avatuks
Kinniste nimekirjade kasuks Riigikogu valimistel räägib ainult see, et sedasi on erakonnal võimalik Riigikokku saata “oma ala spetsialiste”, kes muidu vajalikku häältekogust kokku ei saa.
Aga palun, hea Reformi- ja Keskerakond, nimetagem siis need “spetsialistid”, keda Te Riigikokku soovite. Kuna saate arvestada vähemalt kahe kompensatsioonimandaadiga, siis lisaks peasekretäridele on Reformierakonna tähtsaim “spetsialist” Kalev Lillo ja Keskerakonna puhul Kalev Kallo.
Viimati räägiti avatud nimekirjadest 2-nädalat tagasi toimunud Aktuaalse Kaamera esiuudistes. Ainsad kaks erakonda, kes olid ideele vastu, on need, kus peasekretäridele on kehtiv süsteem valituks osutumisel hädavajalik.
